See lind sai pildile püütud üsna ootamatult. Polnud kodukandis varem sellist vindilist näinud, õnneks oli kaamera käes ja õnnestus õigel hetkel kohal olla ,et mõni hea foto temast saada.
See postitus on natukene ajast ja arust aga ma ikka teen selle ära. Nagu ikka öeldakse : “Parem hilja kui mitte kunagi” ühesõnaga , käisin vanematega märtsi alguses Valastel. Kuna ma tahstin sinna minna, tegin vanematele pakkumise ja käisimegi seal ära. Sõitu alustasime 10 aeg hommikul, jõusime sinna suhteliselt vara rahvast väga polnud, saime õigel ajal tulema siis hakkas rohkem rahvast sinna liikuma. Nüüd on joa juures avatud ka trepp kust saad alla minna ja juga paremini näha. Pean tunnistama läksin 3 treppi alla rohkem ei julgenud kuna trepp on metallist ja lumine. Okei see polnud ainus põhjus, tegelik põhjus on hoopis see, et ma kardan treppe järske, kõrgeid, läbipaistvaid. Mina ei käinud alla vaid värisesin üleval, omal libeda tallaga saapad jalas. Iseenest ma millesti ilma ei jäänud. Sain oma pildid kätte ja sain selle nähtud ja siis hakkasimegi tagasi suunduma.
Ilusat 2019 aastat teile kõigile, minu poolt. Uskumatu on see, et seda aastata on olnud juba 27 päeva. Aeg läheb ikka väga kiiresti, ning koguaeg on käed ja jalad tööd täis. Millega ma siis vahepeal tegelenud olen? Olen pidevalt tööl käinud kahe maja vahet + siis sünnipäevad, Viru raba, ning on olnud ka teisi toredaid hetki. Millest kuulete peagi ning näete ka pilte.
Täna hommikul tõusin peale, pärastlõunat . Ja aknast välja vaadates avastasin ma, et küll on alles imeline ilm. Et täna pean kindlasti kaamera kaasa haarama ja minema välja jalutama. Mõeldud ja tehtud ning 1.5 tundi ilusa krõbeda ilmaga sai paksus lumes sumbatud kui ka niisama rahulikult jalutatud. Minu liitus ka sugulane Jaanika oma lastega, kellega saime isegi kelgutada . Tuleb tõdeda, et see aasta on ilmataat meile imeilusa rohke lumega talve kinkinud küll minul siin kodukadis on palju lund. Kuid linnas, pole ü
Eelmisel kuul sai hoida üht armast tüdruku tirtsu kel nimeks Egeri. Meil oli koos väga lõbus mängisime , panime puselesid kokku, joonistasime ning lõpuks ka tegime pisikese une. Muidugi sõime ka ikka head ja paremat. Laps oli õnnelik ,et sai minu juures jälle olla.
PS! vabandan halva kvaliteediga piltide eest need on telefoniga tehtud.
Eile avanes mul võimalus pildistada väga lähedalt leevikesi ja jägida neid. Asi mida ma kindlasti kunagi ei unusta. Mind hämmastas see ,et nad absoluutselt ei kartnud midagi. Imelised linnud , issand kuidas ma naudin lindude jälgimist ja pildistamist.
Lisaks mõne üleeelmisel nädalal , sain lähedalt pildistada Urvalindu. Ning samal nädala vahtusel ,sain auto aknast Metskitsi pildistada.
Need pildid on tehtud terve nädalavahetuse vältel. Sai käidud vanaema juurde külas. Ning kasutasin ka juhtust linde pildistada ja neid toita. Lisaks panime lindude : seemnetele, rasvapallide , ja kookospähli pallile juurde veel pekki. Ning panime püsti ka ainult pisikene linnu maja ,mis on orvakesel mõldud mis on täis pähkleid. Ja lindudele meeldivad ka pähklid söövad ka hea meelega neid.
See postitus on seinud mul drafis juba eelmisest nädalast kui seal käija sai.Mõtlesin ,et jagan ka teiega seda viimaks.
Idee sinna minna tuli meil Tiiuga juba eile. Kuid täna hommikul arutuades otsustasime ,et lähme kindlasti. Panime soojalt riide ning võtsime sugulase Ketlini ka kaasa. Ning alustasime oma teed kusagil kell üks päeval. Võtsime ette pikka tee käsime läbi kõik osa kus oli laudtee. Muidugi nautisime ka vahepeal rabajärvede jääpeal kõndimist,uisutamist. Teekond oli peaaegu 8 km pikk. Nii vähemalt näitas minu telefon. Meie pisikene seiklus oli mõnus hoolimata sellest ,et laudteed olid jääs. Ja ma oleks päris mitmel korral pikali kukkunud. Nautisime kõik seda matakest.
Käisin täna metsas jalutamas , haarasin ka kaamera kaasa. Enne metas jõudmist sain juba klõpsata põnevaid pilte lindudest. Metsas iseenesest oli rahulik linde ma ei näinud ainult kuulsin neid. Kuid enda avastuseks leidsin ,et pajutudud on valmis juba. Ning paljudel puudel on juba pungad küljes. Niimoodi mõjub soe talv mis on looduse segadusse ajanud. Metsas oli täna väga porine ,sadas korda mööda lõrtsi ja vihma. Kui ma juba metsast välja jalutasin märkasin puu otsas istuvat oravat keda ma siis ka pildistasin. Tuleb tunnistada ,et oli mõnus jalutuskäik samas ka väga produktiivne kuna sain palju häid pilte.
Lisan teile mõned loodus pildid lisak lindudel ja oravale veel vaatamiseks.
Ketlini kutsusin ma ise pildistama. Sest tahtsin teda pildistada. Ketlin oli nõus ja mina rõõmus tema otsuse üle . Ketlin tõi ka mulle armsa kingituse ja kaardi. Aitäh. Ning minu kingituse saad sa peagi ka kätte. Ketlini oli väga lihtse pildistada ta oli kaamera eesa väga vaba ja teadis ise mida teeb. Ning pildid tulid ja väga ilusad. Eriti meeldivad mulle need 2 portreed mis tulid imelised.