















Fotodelt leiate :
Rukkilill – Centaurea cyanus
Aedkannike – Viola tricolor var. hortensis
Punane sõstar – Ribes rubrum
Päevalill – Helianthus
Fotodelt leiate :
Rukkilill – Centaurea cyanus
Aedkannike – Viola tricolor var. hortensis
Punane sõstar – Ribes rubrum
Päevalill – Helianthus
See postitus on natukene ajast ja arust aga ma ikka teen selle ära. Nagu ikka öeldakse : “Parem hilja kui mitte kunagi” ühesõnaga , käisin vanematega märtsi alguses Valastel. Kuna ma tahstin sinna minna, tegin vanematele pakkumise ja käisimegi seal ära. Sõitu alustasime 10 aeg hommikul, jõusime sinna suhteliselt vara rahvast väga polnud, saime õigel ajal tulema siis hakkas rohkem rahvast sinna liikuma. Nüüd on joa juures avatud ka trepp kust saad alla minna ja juga paremini näha. Pean tunnistama läksin 3 treppi alla rohkem ei julgenud kuna trepp on metallist ja lumine. Okei see polnud ainus põhjus, tegelik põhjus on hoopis see, et ma kardan treppe järske, kõrgeid, läbipaistvaid. Mina ei käinud alla vaid värisesin üleval, omal libeda tallaga saapad jalas. Iseenest ma millesti ilma ei jäänud. Sain oma pildid kätte ja sain selle nähtud ja siis hakkasimegi tagasi suunduma.
Teie Kadi.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1225
Rabamatkale otsustasime minna koos Tiiu ja Annelyga. Teekond sinna oli pikk mööda metsa ja kitsaid teid. Jõudsime sinna rajale tegelikult raja lõpust kus meie alustasime oma matka. Ilm oli suurepärane , päikseline ja soe . Polnud liiga kuum, olin hämmingus vahepeal oma lindudest. Keda kõiki ei suutnud pildile saada. Juttu jätkus meil kauemaks, hiljem matka lõppedes otustasime ujuma minna Kalijärve äärde , kus oli mõnus soe vesi. Mõnus viis matka lõpetamiseks. Peale seda suundusime juba koju.
Teie Kadi.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1715
Tiiu tegi ettepaneku minna, matkama altja oandu matkarajale. Seda me tegimegi ning ema tuli sammuti kaasa meiega. Matk oli iseenesest ilus ja tore , kuid ainukene halb asi selle juures oli parmud ja sääsed hammustasid mõnuga meid. Tunni ja kümne minutiline matk oli mõnus vaheldus kas kodus olemisele, tubastes ruumides olemine. Matka pikkuseks oli 5.98 km, mis möödus ilusas looduses ning linnu laulu saatel.
Teie Kadi.
Männikjärve raba on siiani üks minu lemmikutest. Seekord sai siis teisuguse ilmaga seda külastatud. Õnneks ei kohanud me rästikuid, neid seal muidu palju. Käsime seal Tiiu , Renaldo ja Alexiga . Tutvustasime natukene meie rabasi neile. Väga mõnus jalutuskäik oli.
Männikjärve raba asub Jõgeva maakonnas. Rada on ise 7,3 km pikk, ühekorra olen selle läbinud. Rajale minnes kohtab hobuseid, muidugi peatusime seal ja andsime neile rohtu. Meie kõndisime vaatetornini ja sealt natukene maad edasi ja siis tulime juba tagasi sest sadama hakkas.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/endla-looduskaitseala/1194
Teie Kadi.
See postitus on seinud mul drafis juba eelmisest nädalast kui seal käija sai.Mõtlesin ,et jagan ka teiega seda viimaks.
Idee sinna minna tuli meil Tiiuga juba eile. Kuid täna hommikul arutuades otsustasime ,et lähme kindlasti. Panime soojalt riide ning võtsime sugulase Ketlini ka kaasa. Ning alustasime oma teed kusagil kell üks päeval. Võtsime ette pikka tee käsime läbi kõik osa kus oli laudtee. Muidugi nautisime ka vahepeal rabajärvede jääpeal kõndimist,uisutamist. Teekond oli peaaegu 8 km pikk. Nii vähemalt näitas minu telefon. Meie pisikene seiklus oli mõnus hoolimata sellest ,et laudteed olid jääs. Ja ma oleks päris mitmel korral pikali kukkunud. Nautisime kõik seda matakest.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1717
Teie Kadi.
Käisime täna Signega koos Männikjärve rabas. Olen sinna pärsi pikalt juba minna tahtnud, ja tuleb tunnistada ega ma ei pidanud pettuma. Hoolimata sellest et teekond sinna oli pea 50 minutit pikk . Saime lõpuks kohale , nägime armsaid hobuseid ja varss. Rabasse jõudes ei suutnud ma oma silmi ära imestada kui ilus kõik oli . Ja vaatetorn kui sa nägid neid imelist vaadet see oli fantastiline. Võin öelda ,et meie mõlemad jäime selle raba matkaga rahule.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/endla-looduskaitseala/1194
Teie ,Kadi.
Teekond oli oma üle 10 km pikk matk. Päikene paistis ja paitas meid sellel matkal. Matkasin ma koos ema ja Signe ,Etsiga. Teekond oli imeline ,matk oli nautitav . Hoolimata sellest oli tee mäest üles mäest alla , ja nii pidevalt. Aga järved olid imelised ja kogu ümbritsev loodus sammuti. Need vaated ohh , imeline lihtsalt. Sammuti suutsin ma matakal kukkuda õnneks jäin terveks . Hoolimata sellest sattusin ma ka ka kokku rästikuga kellele ma peaegu otsa oleks astunud ja milline ehmatus see oli. Lõpp hea kõik hea , matk oli suurepärane koos hea seltskonnaga.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1550
Teie , Kadi .
Käisime ema ja õega 25 veebruaril Viru Rabas minu peale käimisel . Nii palju rahvast oli et pidime vähemalt pool maad enne parklat auto teepervele parkima. Sest rahvamassid olid hullud. Raba poole jalutades tuli päris palju rahvast vastu kes juba sealt ära läksid. Jalutada oli hea mõnus värske õhk ja ilus loodus. Polnud eriti külm ka , jõudsime siis vaatetornini ja otsustasime ,et lähme ikka üles ka. Saime pilte teha ja otsustasime peale vaatetorni tagasi koju minna sest kell oli palju ja õde tahtis õhtul linna tagasi minna.
Kadi.