Juuli

Hallrästas – Turdus pilaris
Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata
Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata
Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata
Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata
Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata
Sitasitikas – Geotrupes stercorarius
Ohakaliblikas

Fotodelt leiate :

Hallkärbsenäpp – Muscicapa striata

Hallrästas – Turdus pilaris

Sitasitikas – Geotrupes stercorarius

Ohakaliblikas

Valaste juga

See postitus on natukene ajast ja arust aga ma ikka teen selle ära. Nagu ikka öeldakse : “Parem hilja kui mitte kunagi” ühesõnaga , käisin vanematega märtsi alguses Valastel. Kuna ma tahstin sinna minna, tegin vanematele pakkumise ja käisimegi seal ära. Sõitu alustasime 10 aeg hommikul, jõusime sinna suhteliselt vara rahvast väga polnud, saime õigel ajal tulema siis hakkas rohkem rahvast sinna liikuma. Nüüd on joa juures avatud ka trepp kust saad alla minna ja juga paremini näha. Pean tunnistama läksin 3 treppi alla rohkem ei julgenud kuna trepp on metallist ja lumine. Okei see polnud ainus põhjus, tegelik põhjus on hoopis see, et ma kardan treppe järske, kõrgeid, läbipaistvaid. Mina ei käinud alla vaid värisesin üleval, omal libeda tallaga saapad jalas. Iseenest ma millesti ilma ei jäänud. Sain oma pildid kätte ja sain selle nähtud ja siis hakkasimegi tagasi suunduma.

Teie Kadi.

Winter wonderland

Ilusat 2019 aastat teile kõigile, minu poolt. Uskumatu on see, et seda aastata on olnud juba 27 päeva. Aeg läheb ikka väga kiiresti, ning koguaeg on käed ja jalad tööd täis. Millega ma siis vahepeal tegelenud olen? Olen pidevalt tööl käinud kahe maja vahet + siis sünnipäevad, Viru raba, ning on olnud ka teisi toredaid hetki. Millest kuulete peagi ning näete ka pilte.

Täna hommikul tõusin peale, pärastlõunat . Ja aknast välja vaadates avastasin ma, et küll on alles imeline ilm. Et täna pean kindlasti kaamera kaasa haarama ja minema välja jalutama. Mõeldud ja tehtud ning 1.5 tundi ilusa krõbeda ilmaga sai paksus lumes sumbatud kui ka niisama rahulikult jalutatud. Minu liitus ka sugulane Jaanika oma lastega, kellega saime isegi kelgutada . Tuleb tõdeda, et see aasta on ilmataat meile imeilusa rohke lumega talve kinkinud küll minul siin kodukadis on palju lund. Kuid linnas, pole ü

Teie, Kadi.

Hello September

Imekombel on möödunud kiiresti juba august ja käes juba september mis varsti juba on ka läbi juba september.

Mis siis toimunud on augustis ja septembris?  Alustame sellest ei Juulis kolisin ma Tallinna. Suur samm oma parema tuleviku nimel. Uskumatu siiani ei usu, et selle sammu vastu võtsin. Augustist alustasin tööd oma erialal. Nüüd olen ühes Tallinna lasteaias täiskohaga õpetaja. Nii tore meeskond ja kollektiiv , paremat poleks osanud loota. Ning lapsed on ka nii armsad ja toredad, ning olen juba tööga ära harjunud ja massi sulandunud. Augustis toimus meil muidugi sisse elamine, enamus aega veetsime õues. Ühesõnaga töötan ma kesklinnas, kõik on nii käe ja jala juures. Enne kui ma veel keskturu trammi peatuse juures elasin, tulin ma iga päeva jala tööle. Kuid nüüd on meil õega kahepeale oma üürikorter, mis asub Uues Maailmas. Nüüd sõidan ma igapäevaselt tööle trammiga. Mõnikord tuleb mõnuga ühistrantsporti oodata, kuna hilinevad ja pidevalt miski juhtub meil siin.

Lisaks oli augustis mul järjekordne kogemus taaskord olla Laagrikasvataja. Nagu viimased neli aastat toimus asi sama kohapeal ja sama pikalt 8 päeva. Tänavu oli meil palju uusi lapsi, ning nende vanuded olid varjeeruvad 9-16, ning lapsi oli meil 45. Päris vähe sa mõtled aga, oh jeerum esimesel päeval juba pea üürgas otsas.  Kuna enamikel lastel oli peale tulnud puberteet maadlesime seal sellega. Mõned lapsed otsustasid ,et näitavad mis puust nemad tehtud on, kuid tuleb tunnistada et see ei läinud neil läbi. Sest tegelikult näitasin hoopis mina millest ma tehtud olen, panin ilusti kõik lapsed paika ära. Ja siis ülejäänud laager tuli tegeleda ainult öörahu saavutamisega. Enamus ajast sain ma öösel magama kas 3, või 4 aeg ja siis mõnusasti enne 8 üles. Sest kell 8 tegime lastele hommiku võimlemist. Tähistasime vahepeal ka laste sünnipäevi. Nende 8 päeva jooksul sai tehud tohtult palju pilte umbkautselt pea 1500 või isegi rohkem. Ning te kujutate ette seda tööd mis on nende piltide sorteerimine ja üles laadimine, et lapsed ka neid lõpuks näeksid. Tuleb tunnistada ,et mul viimased pildid õnneks veel üles laadida. Ning eelviimasel päeval lõpuks jõudis meie kohale, et nüüd on käes see kurb päev kui me õhtul lastele ütleme, et meie järgmine aasta enam ei tule. Tegime kingitused Birgitiga laagri korraldalale ja juhatajale. Ning kui me seda ütlesime, muutus saal vaikseks ja kõik nutsid. Laksime tagasi lavale sest disko pidi edasi minema. Te lihtsalt ei kujutta ette kõik 40 last tulid nuttes meid kallistama ja ütlesid ei ole olemas parimaid kasvatajaid kui meie kaks. Ise nutsime koos lastega, lapsed tulid vabandust paluma ,et nad halvasti käitusid. Kõige uskumatum on see et, tüdrukutest oli oodata nutmist nad nutavad iga aasta aga poisid oh issand nad nutsid veel hullemini kui tüdrukud. Kõik lapsed on nii armsaks saanud ja juba oma koha mu südames sisse võtnud. Laagri juhtkord loodab meid ümber veenda järgmise aasta mõttes, aga ei osak midagi sellest arvata hetkel.

Muidugi on saadud vahepeal ka kodus käija. Sõbrannad pidasid koos sünnipäeva kust tuli läbi astuda. Oli tore õhtu, nind neid toredaid õhtuid on veel ja veel. Ehk Juuli lõpuks oli selline õhtu minul inksu ja Marjuga. Kus saime kokku kell 3 ja koju jõudsime alles pool 4 hommikul. Heietasime ja meenutasime vanu kooli aegu. Tahame ikkagi korraldada klassikokkutulekut järgmine aasta. seda arutasime ka. Siis Augustis oli meil tore sauna õhtu koos Tiiu;Annely ja Ingridiga. Polesks uskunud et ikka saunas käija olen, sest ometi kuuma ma ei kannata. Mõnus õhtu, saun, joogid ja mõnusad mängud polegi paremat vaja. Nüüd üleeelmine nädalavahetus inksuga tapal väljas käija. Saime kokku kell 17.00 eksole  ja koju sain ma pool 4 hommikul.  Jalutasime ringi, tegime mõned joogid ja läksime välja baari. Kus täpsustame sain ma shoki mis inimesed seal käivad. Ning saime inksuga just kohvitama hakkata kui mingi vana mees mulle külje alla ujuma hakkas. Tahtis mind tantsima viia, aga mina ei tahtnud. Läksime inksuga lõpuks välja istuma siis tuli meie juurde üks väga kahtlane isik, kellest lahti saamiseks teesklesime, et me oleme suhtes. No muidu ei saanud sellisest opakast lahti. Oli väga tore õhtu.

Ilusalt sügist teile kõigile!

Teie Kadi.

 

IMG_20171002_101342_392.jpg20170828_102412IMG_2979img_2666

Kakerdaja rabamatk

37669314_2024317550914261_2406673143218307072_nIMG_6689IMG_6714IMG_6727IMG_6745IMG_6766IMG_681237841066_2030102480335768_6987642667941232640_n37853247_2030102083669141_2237474547269894144_n37854385_2030102430335773_5065305083953020928_n37907755_2030101940335822_6628138142736056320_nhttps://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1225

 

Rabamatkale otsustasime minna koos Tiiu ja Annelyga. Teekond sinna oli pikk mööda metsa ja kitsaid teid. Jõudsime sinna rajale tegelikult raja lõpust kus meie alustasime oma matka. Ilm oli suurepärane , päikseline ja soe . Polnud liiga kuum, olin hämmingus vahepeal oma lindudest. Keda kõiki ei suutnud pildile saada. Juttu jätkus meil kauemaks, hiljem matka lõppedes otustasime ujuma minna Kalijärve äärde , kus oli mõnus soe vesi. Mõnus viis matka lõpetamiseks. Peale seda suundusime juba koju.

 

Teie Kadi.