Käisin katsikul onutütrel , väikene Gertu on ikka liiga armas. Ja iseloomu on tal ka juba , tema pikali asendis absoluutselt olla ei saa. Ainult püsti olla ja maailma avastda. Ja oioi kuidas ma talle huvi pakkusin.

Siis sain teada kutsudest kas ootavad omale omanike ja sõbrer opstab ühe ära. Just selle heledama ja emase kutsika. Tuleb tõdeda ,et need kutsikad olid ikka nii armas ja tegused. Uudihimulikud ka muidugi. Sellised väikesed karvapallid.

Ja üks päev Terje pool saime ka kutsikat näha nimeks Täpik. Selline hüperaktiivne kutsu.See kutsu ei tahnud absoluutselt paigal püsida. See kutsu oli nii armas.

Teie , Kadi.

Käsisime Terjega hiljuti mõnusal kevadisel jalutuskäigul ja samas saime ka meentutada vanu häid aegu.

Männikumäel muidugi olles meenutasime suusa tunde seal. Ja olgem ausad nalja on ju seal ikka saanud. Samas värskeõhk on ikka ja alati ikka kasulik.

Teie , Kadi.