Ilmselt nagu näha on juba 1 veebruar. Viimaks uus kuu , ja paar kuud veel. Ja mis ma öelda oskan ei jõua seda õiget lõppu ära oodata.Ainult mina ? Tahan siit juba ära … Kuid natukene veel  , ja siis võib selle kooli omadega metsa kännu otsa saata. Annab tunda , et vaatan pidevalt millal viimati blogisin , aga ei tee uut poisti. Miks ? Ah ma ka ei tea , räägin küll teistele blogige siis on mul lugeda. Aga ise ma seda ei tee. Ma ei hakka lubama , et üritan siin rohkem olla , kuid ma võin endast parima anda , kuidas see juba välja kukub on oma asi. 

Mis siis vahepeal muutunud on , oh kes seda teab , nii palju .Nüüd on uus kuu , varsti saame lõppusõrmused kätte (teen pildi teie jaoks kaa).Kunsti konsultatsioonid on kohe lõppemas.Ja eksamid aina lähenevad.

Ja ma pean mainima , et vaatasin viimaks selle vanaaegse filmi The Breakfast Club  ja pean tunnistama , et oli nii hea film.Et ma suutsin jälle nutta.Laenasin seda filmi nüüd Merilile kaa , et ta ka ikka seda vaataks kui ma juba talle sellest rääkisin.

Ah ja meil on 7 tundi suusatamist jäänud (kui 2 korrutad siis 14 tegelikult sest meil paaristunnid) 3 tundi on olnud ma neist 4 suusatanud.Teil tekkib küsimus kuidas 4?Kohe seletan , kui teised uisutasid , siis mina vabatahtlikult läksin suusatama.Ja nii ongi , hull olen ma ka vahest.

Mulle meeldib viimasel ajal siia neid tsitaate lisada.

Sometimes we don’t need to be with friends. We just need to know we have them, that’s enough.
– Wilson Kanadi